Helendav perseiit ja Aigari sang

Et kõik ausalt ära rääkida, tuleb alustada sellest, kuidas Argo telefoni otsas mind pika pilguga seiras ning küsis "Mis kell sa siis seal tahad olla, et nii vara stardid???" Pidades kohatuks kaardilugejat õpetama hakata, võtsin siis rahulikult. Mis sest, et esimese AKP-ni sõites kulus 2 minutit rohkem. Õiged mehed panevad ikka tehnikat võistluse ajast üles :)
Seal need sommid meist mööda sõitsidki. Seega olime kolmandad rajal. Paljudele probleemiks osutunud teelahe ei olnud meie meelest keeruline. Olgugi, et pimedas polnud kohe õige teeots näha, saime suunast kohe aru, et rappa viib see tee. Kannakas ja oligi õige tee rataste all. Siinkohal väike sniiki tervitus Kallele ja Janile, kelle 3 keepeeessi nad valele rajale juhatasid ;)
Hobuseraudade kohta ei oska paha sõna kosta. Maastik oli huvitav. Võiks isegi öelda, et põnev. Kui me sealt lahkusime, jõudis platsil miski Audi. Suur oli meie üllatus, kui jõudes teise AKP-sse saime teada, et oleme seal esimene auto. Tuju läks kohe paremaks. Tuju läks kohe halvemaks, kui veidi aja pärast Aigarit sõimates petusanga eest kaardil, saime teada, et Mamia on teises AKP-s teine. St, et 13 autot tagapool startinud ekipaaž oli suht õigel ajal AKP-s aga meie olime kaotanud juba üle 25 minuti. Jäägu siit tulevastele põlvedele kasutamiseks käkkimist väljendav termin "Aigari sang". :)
Midagi põnevat väga ei juhtunud. Polügonil, kuhu Aigar sisse murdis jäi mitu korda üks üksildane tsiklivend ette. Ja ühest teeotsast keerasime varem ära. Päris naljakas oli. Kõik klappis aga kaardil sirge tee peal oli tegelikkuses suur angaar ees, kust me oleks küll läbi häda Patroliga läbi sõitnud küll aga mitte rajameistrite lubatud autodega. Argo sõimas aga ma käisin ikka lambiga kontrollimas, et mine tea neid värskete rajameistrite sigadusi. Ots ringi ja õigele teele.
Slaalom oli lahe. Aga oleks võinud tiba rohkem keerutada/keskelt ehk tagasi pöörata. Liiga palju oli minu meelest otsesõitu. Polügonilt lahkudes tuli asfaldil vastu tõeline hunnik kleebistega autosid. Kerge muie tuli suule, kui ma mõtlesin, kuidas nad seal kõik sõbralikult koos slaaalomit sõidavad :)
Edasi nagu polegi midagi rääkida. Linnamäe otsas avastasime, et kohe on kontrollaeg otsas. Ja selle asemel, et sõita OTSE lõppu, pidime me miskipärast sõitma läbi ka viimase kaardi, mis oli maja taga keerutamine. No pole mõtet neid kahte sekundit taga ajada. Oma lollus, kui ei suuda kella vaadata.
Lõpetamisest jäi meelde paar väga mures tegelast, et ega kontrollaega ei pikendata. ;)
Tuju tõusis taas, kui kojusõidu ajal selgus, et karikatabeli mõistes ei kaotanud me mitte midagi ja poodiumikoht on veel täitsa saavutatav.
Ja kõige lõpetuseks - Aigar ja Märt, midaiganes te ka ei tunne või ei mõtle aga rahvas kiidab tegijaid!

Kuradi kuradi pidurid

Oi Aigar, sa manaja ja hobulausuja... Kipubki nii minema, et tuleb orienteerumisele tulla bussiga.

Eile otsustasin 700 krooni kokku hoida ja lasin treialil Patroli tagumised pidurikettad üle treida. Tõbras pani need aga hooletult masinasse ja teate küll mis juhtub, kui pidurikettad on kõveraks treitud... Tore on asja juures aga see, et väidetavalt pole Tallinnas vajalikku paari ja saabub alles esmaspäeval... No heakne küll. Ajasin siis 4Runneri kurjaks ja vintsisin ühe romu teise aianurka. Selle tegevuse käigus lõhkes aga runneri piduritoru. Ja nii haigest kohast, et ilma tõstukita on ilmvõimatu parandada. Veaks küll teenindusse aga arvake, kes lõikas täna treilal tiisli maha, et seda 2 meetrit lühemaks teha? Samuti ei õnnestu pimedat ette panna. Aga selle teadmiseseni jõudmiseks kulus liiter Dot4-ja ja pool päeva. Sel kuramusel on mingi ringliiklusega pidurisüsteem...

Oi Aigar...

Kohe päris isetehtud kartul

Kevadel 2 tonni kompostmulda (110 kooni + 50 krooni kütte peale) ning 2 tundi tööd. Vahepeal pool tundi kõplamist ja voilaa... 1.432 kg.
Ja 39 taime veel kasvavad...

Kes ütles, et põllumehe elu on raske :)

Nokturn sideoperaatori äriklienditeenindusega

- Tere, tahaksin infot ühe tee...
- Teie number palun
- Me ei ole veel teie klient
- Te helistate äriklienditeenindusse?
- Jah
- Me tegeleme äriklientidega!?
- Jah
- Aga ma annaks teile teise numbri...
- Ma tahaks siiski infot teie teenuse X kohta...
- Aga ma ei...
- Ma sooviks infot teie teenuse X kohta, et sobivusel tellida seda [suur kogus]. Kas te nüüd soovite minuga rääkida?
- Ei, ma sooviks rääkida küll aga meil on protseduur selline. No hea küll, eee... ma ju võin eee... ma võtan teie info. Mis on teie nimi... firma... registrikood... aadress... telefon... email... juhataja... tema telefon... Väga tore, annan need andemed ärikliendihaldurile ja ta võtab teiega ühendust. 3 tööpäeva jooksul. Kas see sobib teile?
- (Väga jõuetult) Jah. Tänan.

Jaanipäevaneedus*

Oskaril on nii mõnedki head sõbrad. Mis sest, et Oskar ise suurem asi sõber pole, teda ikka armastatakse. Ja kutsutakse jaanitulele. Kohe mitmesse kohta kutsutakse.
Oskaril on ka ka selliseid sõpru, kes teda jaanitulele ei kutsu. Selles polekski midagi hirmsat, ainult, et need sõbrad andsivad ühemõtteliselt teada, et tulevad Oskari juurde jaanitulele. Ja võtavad naised-lapsed kaasa. No ja vorstid ka.
Ega Oskaril midagi sõprade vastu pole. Väga tore on ju neid näha ja juttu puhuda. Ja koos vorstikest sussitada ja vanu aegu meelde tuletada.
On ka kolmas liik sõpru. Need, kes enne jaanipäeva vaikseks jäävad ja endast märku ei anna. Tavaliselt on nad samas olukorras. Ehk neid on kutsutud mitmesse kohta ja ehk on lubatud ka neile külla minna. Need sõbrad on head tekkinud pingete maandamiseks. Nimelt on omamoodi tore neilt küsida, et hei, mis jaaniõhtul teed? Ja siis vaadata, kuidas nad vaikselt keerutama hakkavad. Hädas nagu türklased rabas. Sel aastal mõtles Oskar sellele seltskonnale välja eriti kaabakliku küllakutse. "Kui sul midagi paremat teha pole, siis tule meile!"
See seab kutsutava eriti sitta olukorda. Ei lähe, annad märku, et sul on oluliselt targem-parem tegevus, kui oma sõbra juurde minna. Ehk peaks nagu kindlasti tulema. Või mingi ilgelt pika ja keerulise vabanduse välja mõtlema. Kuigi teisalt on nende sõprade käitumine kõige kindlam - nad venitavad oma otsustamisega nii kaugele, et istuvad lõpuks kodus ja ei lähe kuhugi.
Kuhu me siis välja jõudsime? Mistahes valiku juures on keegi, kes end kui just mitte solvatuna tunneb, siis haavunud on küll. Ometi tahavad ju kõik ainult head. Sitt, kas pole?

Muide, kui teil jaaniõhtul midagi targemat teha pole, võite meile tulla!

*Sama sündroom on tuntud ka termini "Uue aasta vastuvõtu needus" all.

Soolakurk. Uus katsetus.

Kuna eelmine kord sai ilmselgelt vähe soola, siis uus retsept. Et teil liiga kerge ei oleks, on sedapuhku kogused 1,5 liitri vee kohta.

• sool 90g
• kurgid oma kasvuhoonest ;)
• till, mustsõstra lehed ja vars
• 1 küüslaugu küüs
  
• 15g suhkrut
• pool teelusikat mett
• 1 supilusikas sidrunimahla

Ja seekord siis leige värk kurkidele peale.
Jääme ootama tulemusi!


20 tundi hiljem: OH JESSAKE, nii palju suula ei tohi küll panna :)

Härra Grühvel mõtiskleb. I osa.

Kuna ma olen sel nädalal paras põrsas olnud, siis hakkas mind vaikselt vaevama, et miks, oh miks? Näib, et mulle ei meeldi:

• laiskus
• lollus
  
• süüdimatus
• mõtlematus
  
• valelikkus
• lohakus
• himulikkus
• egolikkus

Sestap, kohates loetletud komponente, ei viitsi ma olla enam:

• viisakas
• heatahtlik
• arusaaja
• andestav
• lahke
• sõbralik

Kui allaneelamise ja hea näo tegemise asemel öelda tegelasele otse välja, mis sa temast või tema teost arvad, on asi aus ja südametunnistus puhas. Iseasi on see, et nad kuradid ei taha seda kuulata.
Päris sitt keiss, kas pole? Ütleks otse ja ausalt, on küll omal süda rahul aga teised peavad sind mölakaks ja tõpraks. Ei ütle otse, püüad nämmida heaga ja kannatad ise ning asjadel pole isegi lootust paremaks minna.

Ehk siis me jõuame sinnani, et asjade edenemise variandid on ignorantsus või konflikt. Ignorantsuse puhul ei muutu küll midagi paremaks aga on lootus, et äkki siiski keegi lõpuks liigutab. Aga kui tahad, et asjad siiski liiguks õiges suunas, on edenemise ainsaks teeks konflikt?

Crazy World.