Thursday, June 3, 2010

Maleülesanne

Must alustab ja matistab 3 käiguga. Või teistpidi on see juba nagu valge isematt :)

Wednesday, March 31, 2010

Autoorienteerumine Hiiumaal

Kes seda enam mäletab, kelle idee see täpselt oli või kust see hirmus mõte tuli, kuid Hiiumaa autoorienteerumise karikavõistluste esimeselt etapilt me end leidsime.
Valikorienteerumine, kontrollaeg kahjuks vaid 90 minutit, selle aja jooksul sai ära tuua 45 punkti. Nendest 20 SI-ga. Tavaline KP andis 1 punkti, SI-ga kp aga 3 punkti. Nutune lugu oli paraku see, et polnud teada, kus on SI ja kus mitte. Punktidel küljes ka täpsustav legend.
Paras annus arrogantsi veres (vähemalt minul :) ), asusime starti. Ja oh seda üllatust, kui kaardi kätte saime - tegu oli täielikult linnasisese orienteerumisega. Et mitte öelda kesklinna, kui Kärdlat üldse võimalik niiviisi jaotada :)
Olgem ausad - auto oli sellel võistlusel täiesti takistav element. Ideaalne trass olnuks see jalgratta jaoks. Punktide vahe 200-500 meetrit. Ei jõua kiirendadagi, kui juba uus punkt silmapiiril. Ülearu täpne ja kvaliteetne polnud ka kaart. Kui punkt on pandud keset kvartalit ning kvartali sees ei ole majad eristatavad, on ikka kuramuse raske aru saada, millise maja või puu küljes kp asub. Eriti, kui ringi läbimõõt hõlmab looduses 100-t meetrit. Ja lõpuks kõige olulisem - ei tasu minna kohalikega nende kodulinna tüli norima. Ühelt poolt inimene, kes oskab kinnisilmi kaardil märgitud punkti minna ning vastas siis tegelased, kes peavad otsima esmalt õige tänava, siis leidma, millisest august saab majade vahele ning kust saab ümber maja. Olles harjunud kvaliteetse ja detailse kaardiga, tegi tiba meele mõrudaks. Aga noh, ega me sinna võitma ei läinud... :)
Tõe ja au huvides tuleb mõistagi kiita Margitit, kes taaskord ennastsalgavalt, vahel kuni vööni lumes, punktidesse sumpas. Ja vihma kallas ja oli pime ja ... lõpp hea - kõik hea. Viimaseks ei jäänud ja auhinnalise kolmanda koha tõime ära. Kes tahab parastada ja ülbata, võib muidugi otsida üles, palju osalejaid kokku oli. :) Aga vaadates punktisummasid II ja III koha vahel, polnud meil mingit lootust paremale kohale. Ja ma olen üsna veendunud, et ka kestahes teine mandritegelane poleks sealt paremat kohta ära toonud.
Kuid okas jäi südamesse. Järgmised etapid ei ole enam linnas. Tuleb minna tagasi ja kogemus maksma panna. Või siis tulla taas tagasi kui peksasaanud koer... :)
Lõpetuseks tahaks kiita korraldajat, kes üksinda rasket tööd teeb. Jõudu ja jaksu talle edasiste võistluste tegemiseks!

Saturday, February 13, 2010

Lauamäng ei ole mehe mäng. Või siiski!?

Kes arvab (nagu mina seni), et lauamängud on lastekad ja täie aruga täiskasvanud inimene nendega ei tegele, neil soovitaks oma arvamust revideerida.
Täna sattusin Dominioni mängima ja tõesti-tõesti - väga põnev oli. Korra vilksatas peast isegi mõte, et võiks Aigari mänguõhtule uurima minna aga ma juba tean milleni see viib. Ja pealegi ma olen nooruses malemajas küll näinud vanamehi välku tagumas ning mõelnud, et mina selliseks küll ei saa. :)
Aga nüüd tuleb põhjalikumalt seda saiti uurima hakata.

Friday, February 12, 2010

Kaskokindlustuse hinnavigurid ehk ära usu hundi juttu

Hakkasin aasta tagasi tundma huvi, kas tõesti pole võimalik auto 17K-st kaskokindlustust väiksemaks saada. Liisingfirma kindlustusmaakler kinnitas, et see 17K on tõepoolest parim hind Eestis. Kui soovisin siiski lepingut lõpetada, kukkus "parim hind" hopsti 14,5 peale. Paraku oli see ikkagi ligi 6K kallim, kui läbi ühe "odavmaakleri" otse netist saadud kasu. Tore on.
Aasta lõpus hakkas mu oma kindlustusfirma mind peetima, et kas ma ei tahaks ka autot nende juures kindlustada ja tegi pakkumise, mis oli odavam, kui "odavmaakleri" automaatne pakkumine. Loomulikult olin nõus ega osanud aimatagi, et "odavmaakleri" parim pakkumine kukub hetkega veel 1K võrra. Aga paraku oli juba hilja, sest ei tahtnud oma kindlustajatädi ka päris hulluks ajada. Kusjuures märkimisväärne on see, et kuigi maakleri väitel pakuvad nad samu hindu, mis kindlustusfirmad otse, erinesid konkreetse seltsi automaatne veebipakkumine ning otse mulle tehtud pakkumine 5000 krooni võrra.
Loomulikult olid kõigi võrreldud hindade kindlustustingimused võrdsed.
Epiloog on siis see, et hoolimata mesimagusast jutust, tasub veidi ringi vaadata ning mitte nõustuda esimese "ausa ja parima" pakkumisega.

Thursday, February 11, 2010

Before and After ehk kuidas küpsetada äge kanapraad

Tükelda. Maitsesta. Koori. Laota. Ahjusta 200 kraadise pöördõhuga.


1 tunni möödudes:


Kes ütles, et süüa on raske teha?

Thursday, February 4, 2010

Hambaarst. Hirm. Valu. Paanika.

Tänasega sai otsa minu hambaarstiseeria. Kuulun nende "õnnelike" hulka, keda valdab juba mitmeid päevi enne hambaarsti täiesti kontrollimatu paanika. Kusjuures ükski ratsionaalne mõte või selgitus ei aita. Käesolev postitus on lugemiseks peamiselt mulle endale enne järgmist külaskäiku meenutamaks praegusi ülevaid tundeid.
Proovisin täna uut taktikat ning otsustasin meelde jätta, mida hirmsat tehakse, et on vaja 2 päeva enne arstiaega kaotada täielikult teovõime. Lisaks otsustasin esimest korda elus lasta teha "süstiga", ehk tuimestusega, sest viimane kord oli ikka tüütult valus puurimine. Jälgimistöö tulemus oli suhteliselt etteteada.
Valus ei olnud kordagi. Isegi kaks süsti igemesse ei olnud valusad. Täpsemini öeldes - ma tahtsin juba küsida, et mis ta seal nüüd uurib, et teeks juba ära, kui arst süstla käest pani ja lausus, et neist kahest kohast peaks nüüd aitama. Ehk siis kaks torget, mida ma tõesti ei tundnud.
Järgnes päris korralik puurimine ja kraapimine tolle hirmsa kõvera oraga. Mõistagi ei olnud mitte midagi tunda. Sel hetkel suutsin end korralikult maapõhja manada kahe paanikasveedetud päeva eest. Ning selle eest, et ma ka varem süsti ei lasknud teha. No ja plommi panemine pole ju kunagi valus ega hirmus olnud. Ehk siis täielik nauding vedeleda toolis ja teada, et nüüd võib jälle paar aastat muretult limmut juua ning sokut süüa :)
Mõneti on suisa kahju, et kõik hambad korda said. Tahaks lihtsalt kiiremini teada, kas järgmine kord, kui minek on, ma jätkuvalt selline lammas olen. Aga kuna selliseid inimesi on palju, siis olgu see postitus kõigile neile julgustavaks toeks. Ei, ei ole valus. Ei ole vaja karta. Süstiga ei ole valus. Süst ei ole valus. Ei ole põhjust paanikaks, sest arst teeb ainult head. Saite aru?
Ma pole kindel, kas mina sain. :)

Saturday, January 30, 2010

Kui klaveri klahv(id) ei tööta - tutorial

Vaid 2 päeva laiskust, mil me ei viitsinud piisavalt katelt kütta ja palusime abi soojapuhurilt, ning klaver andis alla. 5 klahvi lõpetasid päeva jooksul töölepingu. Kuna klaveri mehanism on elementaarne mehaanika, on selle parandamine jõukohane igale inimesele kel veidigi tööriist käes püsib ning tiba ka julgust on. Olgu aga öeldud, et südari vältimiseks ei ole järgnev mõeldud lugemiseks professionaalsetele klaverimeistritele ega -häälestajatele. Samuti ei võta siinkirjutaja mingit vastutust isetegijate käpardlikkuse eest. :)

-----------------------------------------

Parandame ise klaverit. Tutorial.

Klahvide kinnijäämise põhjus on 90% juhtudest õhuniiskuse muutumisest tingitud mehhanismi puitosade paindumine, mille tulemusena hakkab "midagi kuhugi vastu käima" ning klahv ei tee häält. Alustuseks märgi ära või jäta meelde, millised klahvid ei tööta. Tiri mehhanism välja ning tõsta haamrikesed üles.

Nüüd keera lahti figuuri(de) kinnituskruvi(d). (Kusjuures, ma pole 100% kindel, et selle junni nimi figuur on aga nimetame teda praegu nii :) )

Tõsta üles haamrid ning eemalda liist

Ja ongi peasüüdlane käes.

Lähemal uurimisel näed, et detailid ei liigu vabalt, vaid käivad vastu serva ning jäävad sinna kinni.

Edasi on kaks varianti. Kui hõõrdumine ei ole tugev, siis võid kasutada "libestina" tavalist harilikku pliiatsit, mis toimib grafiitmäärdena. Joonista kinnijäävad pinnad üle ning kui veab, siis liigub kõik ilma nakkumata.

Kui pliiats ei aita, tuleb läheneda destruktiivsemal viisil. Võta liivapaber, viil või kamakaks milline riist, millega puidust jagu saad. Mina kasutasin väikest puuri. Olgu mainitud, et kui sa liiga usinalt ja innuga lähened, võid kasu asemel kahju teha. Aga sinu tegevuse eesmärgiks peaks olema siis see, et puit ei kohtuks enam puiduga.

Tulemus peaks nüüd välja nägema nii.

Pane kõik kokku ja naudi taas töötavaid klahve.

Homme parandame värvitelerit :)