Hunt Kriimsilma 9 ametit. Klaveriõpetaja.

Minust on saanud klaveriõpetaja. No nuta või naera. Vägisi meenub vanasõna, et kes ise ei oska, õpetab teisi. Ja paraku tundub see vanasõna kuramuse hästi paika pidavat. Kuigi muusikaõpetuse põhialused oleks aeg pea peale pöörata küll.
Ilmselt on mingi kaval põhjus, miks tuleb klaveritundides sundida lapsi aastaid mängima heliredeleid, kolmkõlasid, arbeetsosid (kuida seda küll eesti keeles kirjutatakse?) ja muud igavat saasta ning arulagedaid klassikalisi muusikapalasid. Mida ei õpetata on aga see, millest üldse muusika koosneb ja kuidas see kaval teooria ning tehnika, mida on aastaid õpitud, panna muusika mängimise teenistusse. Ehk teisisõnu, noor inimene topitakse täis uhhaad aga ei anta talle õnge ning tikke-potti, et ta ise omale suppi keeta suudaks. Palun andestage see keeruline metafoor.
Aga mis oleks, kui õpetaks õpilasele mõned järgnevused, seletaks lahti akordisaatemärgid ning näitaks kuidas ja millega neid süüakse? Paari nädalaga suudab noor inimene mängida kõike, mis tal pähe tuleb. Ning ehk ka ise veidi muusikat luua või improviseerida. Mõistagi ei kao kuhugi klassikaline pillimänguõpetus ja selle alustalad, mille üheks oluliseks osaks on tehnika. Aga selle motivaatoriks peaks olema õpilase enese tahe saada paremaks, mitte klaveriõpetuse kohustuslik õppekava.
Järgmine kord ma räägin teile, kuidas neurokirurge paremini õpetada. Eksole! :)