Suitsuahi 1 tunniga - odavalt ja kavalalt

Kõige parem viis sundida end suitsuahju ehitama on osta turult 5 kilo ribi ja see soola panna. Loomupärane ihnsus ei luba sel siis raisku lasta minna.

Kuna ahi sai niivõrd äge ja funktsionaalne, otsustasin seda ehitusviisi ka kõigi teistega jagada. Ahjude puhul ehitatakse tavaliselt kas külmsuitsuahi või siis kuumsuitsuahi. Minu leiutatut saab kasutada mõlemaks! Iseenesest on tegu minu meelest väga triviaalse ja lihtsa lahendusega ja paneb imestama, et keegi pole säärast enne avalkult reklaaminud. Aga pikk jutt on paha jutt.

Asja juurde:


Sul on vaja suvalist küttekollet. Mina kasutasin selleks 25€ eest Soovist ostetud bursuikat. Edasi on vaja 4 prussi, 40 voodrilaua juppi, mõned restid ning mõned naelad. Küttekoldena võib kasutada midaiganes, kasvõi kividest improviseeritud lõkkeaset, millel on mõni plaat pandud kolde katuseks. Peaasi, et mahub kontsepti sisse.

Suitsutuskasti klopsisime naise ja lapsega 45 minutiga kokku. Paigalduse võttis 15 minutit ja suitsutamine võis alata. Kuivõrd pildid räägivad iseenda eest, siis pikalt ei selgita, ainult põhipunktid seletan veidi lahti

Suitsukastiks on tavaline voodrilauaga kaetud kast, kus sees mõned restid. Katuseks leidsin kaks vineerijuppi. Küttekolle on täpselt nii kõrge, et mahub kasti alla. Küttekoldele asetasin suure kausi mõne liitri veega. Bursuikat küttes hakkav see aurama ja annab mõnusalt niisukust. Kui temperatuur kipub madalaks jääma, võib kasutada viltust vineerplaatiküttekolde taga, mis juhib kuumuse ja suitsu kindlalt üles. Kuna alt on suitsukast lahti, pole karta, et temperatuur väga kõrgeks läheb ja liha ära keeb. 

Bursuikat õnnestub päris edukalt sobiva temperatuuriga kütta nii, et topid kolde puitu täis, viskad peale mõne suurema toore tüki. Toores tükk visiseb ja hoiab kolde temperatuuri madala. Vähem vaeva kollet tihedalt täitmas käia ja praegu tundub, et saab isegi vaid korra tunnis käimisega hakkama. No ja mõistagi, katla küljest saab ka termomeetri ära keerata, mis passib kenasti suitustuskasti esiküljele! :)

 
Eks varsti siis paistab kas liha ka õnnestus!

Keerame arusaama autorikaitsest pea peale!

Mind on palju aastaid kummitanud mõte, mida ma pole viitsinud kunagi päris lõpuni ega formuleerida. Praegune jant autorikaitse üle on aga loonud soodsa pinnase sellega väljatulekuks. Tegu on lähenemisega, mis pöörab pea peale kõik senised arusaamad autorikaitsest ja loomingu tasustamisest.

Väidan, et teose loojale ei pea maksma tasu seaduse tagatisel. Teisisõnu kõik autorikaitse "piraaditsemist" puudutavad sätted on üdini väärad.

Miks tekib looming ja mis sunnib autorit looma?

Lihtne - tegu on tunnustusvajadusega. Enamus inimesi vajavad tunnustust. Tunnustus on suurem motivaator kui palgatõus või uus auto või mistahes materiaalne hüve. Väidan, et teose loomise läbi rahuldab autor oma tunnustusvajadust. Miks kirjutatakse muusikat, miks tehakse bändi - et kuulsakssaamise läbi rahuldada oma tunnustusvajadus!

Kes rahuldavad selle vajaduse? Loomulikult tarbijad - kõik need, kes maksavad ühel või teisel moel autori rahulduse eest. Siit tulenevalt osutab tarbija autorile teenust tema tunnustusvajaduse rahuldamisel. See, kui massimeedias tutvustatakse uut artisti uut lugu ja kuulajad omandavad selle info, tõuseb artisti tuntus ja selle läbi rahuldub tema tunnustusvajadus. Ta saab tuntu(ma)ks.

Kas ja kuidas tasub autor või artist oma rahulduse eest? On loogiline, et sellesama teosega, mille ta lõi. Kuid seda ainult juhul, kui kuulajale see teos meeldib ja kuulaja sellest omakorda mingit hüve saab. Olgu selleks siis hea meeleolu, nauding, teadmised vms. Kui teos on vilets, on kahju saanud tarbija - kuulanud ebameeldivat, risustanud oma teadvust.

Kui looming on midagi väärt, siis tekib loomulik areng - fännid, kes ostavad loomingut, kuulsus, rohkem fänne. Lisaks jäävad live kontserdid, kus looja ja artist teenivad piletitulul pealt.
Kui looming või teos ei kogu omale fänne ja ei muutu tarbitavaks, siis miks peaks selle eest loojale maksma? Pigem vastupidi - hulk inimesi on pidanud kannatama kellegi tunnustusvajadusest tingitud kräppi, mis ei paku meile positiivset emotsiooni. Tegelikult peaks maksma hoopis neile?

Mitte kedagi ei sunnita hakkama autoriks või artistiks. Mitte kedagi! See on inimeste enda vaba valik. Kui ta on piisavalt tugev, et end fännide najal ära toita, siis palju edu (ja kuulsust) talle. Kui tarbija ei osta tema toodet, siis on see piisav sõnum - lõpeta rämpsu tootmine ja mine (päris) tööle.

Kontojäägi vaatamine tasuliseks!

Kui keegi seletaks mulle ära, miks kuradi pärast küsib Swedbank 3 krooni kiirteate eest, mis saadetakse mailiga? Kiirteade on teatavasti teade, mille saab tellida, kui kontol toimub muudatus või toimub või jääb toimumata mingi muu määratud tehing. Ma ei ole põhimõtteliselt nõus kaasajal maksma info eest, mis oma olemuselt mulle kuulub.
Pank vastab, et mulle teate saatmine on neile kulu. Aga kas ikka on? Kui palju inimesi vaatab iga päev närviliselt oma kontojääki? Ma tunnistan, et mul on olnud aegu, kus ma teen seda 20 korda päevas. Korrutame seda inimeste arvuga, kes samamoodi käituvad, oodates mingit tähtsat laekumist või minupärast kasvõi sõbralt/emalt laenatud 5€ laekumist, tekitatakse infosüsteemi serveritele koormus, mida ei anna mingist otsast võrrelda maili saatmise koormusega!
Ah et arenduskulu tuleb tagasi saada? Bullshit! Arendus maili saatmiseks on kordades väiksem, kui sinna taha arveldussüsteemi ehitamine. Tegelikkuses on need mõlemad osad infosüsteemis enivei olemas.
Aga milleks piirduda, härrased panknikud, ainult kiirteadete maksustamisega? Ma teen ettepaneku, et kontojäägi vaatamine võiks olla tasuline teenus! Ja seda nii automaatides kui ka netipangas. Ma olen veendunud, et rohkem kui pooled logimised kas siis atm-i või netipanga kaudu on seotud just kontojäägi vaatamisega. Mõelge, milline kasu! Pappi tuleks sitax ja koormus serveritele ka väheneks!!! Ah et klient võib ära minna? Bullshit! Millal teid enne lojaalne püsiklient on huvitanud?! Ah et sõnades ikka on? Too bad.

Saarekoll seljatatud

Äge: varakevadine päikeseline Saaremaa.
Tegevus: Offroadi turisti klass. 46 punkti Teelelt ja Ermilt.
Ajuvaba: vähem kui ööpäev enne starti selgus, et start tõsteti 5 tundi varasemaks, ehk kella 5-ks. Juhendiga käidi ringi nagu suvalise peldikupaberiga. Mandaat meenutas õllesõprade kokkutulekut, ehk ei kübetki infobitti.
Kaine mõistus: magasime kuni suur valge väljas ja asusime teele.
Seiklus: Eesmärgiks sai võetud iga punktini jõuda autoga. Või vähemalt punkti nägemisulatusse. Eesmärk täidetud 97% - ühes kohas oli lihtsalt 2-meetrine vall jääd ette lükatud. Eriti vahvad oli liinialused, kus keegi enne meid polnud sõitnud. tegelikult polnud küll üsna mitmesse punkti keegi autoga jõudnud, vaid punktini viisid mitmed jalajäljed.
Statistika:
- kütusekulu 30 liitrit/100km (tavaoludes 10)
- 29 võetud punkti 7 tunniga
- 2 vintsimist
- üks kojulohistatud wrangler. (tallinna)

Muljed: Ermi-teele punktide paigutus oli super. Kõik oli hästi leitav ja võimaldas mõnusat seiklemist. Mõnes punktis oli ka veidi väljakutset auto võimete proovilepanekuks. Õnnestunult.

Paha: Põhjakaitse avaldas ootamatult soovi tööleping ennetähtaegselt lõpetada. Rohkem kui tunniajane kriisikoosolek veenis teda lepingut jätkama.
Kokkuvõte: Kannatas seigelda küll. Nagu pika ajakontrolliga valik-orienteerumine vähe raskemate punktidega. Tegelikult oleks enamus punkte olnud võetavad ka sõiduautoga. Mõistagi mõneti pikema jalgsikäimisega :)

Kujundamine - see on imelihtne

Seni veel vähe kestnud töönädala jooksul, olen saanud kolm põnevat kujundusteemalist maili.

• Esimes paluti muuta pildi ressi, sest nende kujundajal ei ole programmi, millega seda teha.
• Teises paluti croppida pilti ja lisada allaserva tekst, sest nende kujundaja ei oska seda teha.
• Kolmandas tehti selgeks, et 8 cm laia pildi trükkimiseks peab olema pildifaili ress vähemalt 6000 pixlit, muidu läheb kvaliteet väga halvaks.

Homme hakkan neurokirurgiks.

Aforismid - kõik saavad hakkama

• Et kedagi armastada, ei pea teda esmalt hindama medalitega.
• Ootuste reservatsioon on pettumuste profülaktika.
• Avastada sõbra halb muusikaline maitse, sarnaneb tundele, kui konna suudeldes muutub see printsi asemel sookolliks.
• See on nagu kuusepuu - tuppatoomine ja ehtimine käib kiirelt ja see on imeline. Aga iga kord, kui keegi saab haiget, pudeneb puult peotäis okkaid. Iga kord, kui keegi valetab, puruneb puul ehe. Ja lõpuks jääb ilmetu roots, mille all on kuivanud okastest kuhi segamini teravate kildudega, lubamas aimata möödunud aegade ilu.
• Kui hea muutub iseenesestmõistetavaks, ei viitsita selle nimel enam pingutada.
• Aforismid on rusikatega vehkimine peale kaotatud lahingut.
• Tihti ei tunta spordis rõõmu mitte oma lemmiku võidu, vaid sinu lemmiku kaotuse pärast.
  
• Ausus on austusväärne aga tuleb teada, millal olla aus ja millal olla lihtsalt vait.

Kuidas suitsutada lesta

Täna suitsutame lesta. Kuivõrd google eriti palju lesta suitsutamise õpetusi ei jaganud, panen väikese õpetuse järgnevalt kirja. Ehk on kellelegi abiks. Olgu veel mainitud, et järgnev kirjeldus ei ole lestasuitsutamispededele, vaid pigem asjaarmastajale esimeste sammude tegemiseks. Kui midagi pekki keerate, palun mind mitte süüdistada :)

Alustame. Sa vajad nuga, kuiva lehtpuud, ahju ja tiba nõgeseid. Ning soola. Mõned lestad on ka abiks! Puidu osas soovitatakse ilma kooreta halge, sekka mõni toores lepp või õunapuu. Okaspuuga ära parem katseta!

Puhasta lestad. St., et eemalda sisikond aga targad mehed ütlevad, et jäta pea otsa! Endale näib küll, et kui jätad pea ja sabad otsa, siis mahub kalasid ahju tunduvalt vähem. Eks igaüks otsustab ise.

Vahemärkus - iga mees mõistab isegi, et veel parem on, kui lased kalad puhastada naisel! :)

Seega, kuni lestad puhastuvad, süüta ahju alla tuli ja lase ahi soojaks. Ega eriti vahe pole, millist ahju kasutad. Mul oli käepärast bbq ahi ja tulemus tuli päris hea. Korralik tuli all, laota lestad restidele tume pool allapoole ning lase 10-15 minutit neil pool-lahtises olekus taheneda. Kui kohe kaane kinni paned, tulevad kalad vesised.



Nüüd sulge kaas ja hoia temperatuuri 90-100 kraadi peal. Siin on jällegi erinevaid teooriaid. Mõni väidab, et temperatuur peab olema 65-90 kraadi, mõni soovitab jälle kangemat. Eks sa ise katseta, mis hea tundub. Temperatuuri määramise juures on oluline lugemisoskus ja taiplikkus. Mõnel seda ei olnud ja sai ikka hirmsat vaeva nähtud temperatuuri 100 peal hoidmisega kuni lõpuks Jehoova halastas ning lasi märgata suurt F tähte termomeetril. Edasi läks juba lõbusamalt. 45 minutit 100 kraadist suitsu. Nüüd viska tiba nõgeseid alla. Need peaksid andma ilusa kuldkollase värvi. Ja teoorias on valmis.



Nüüd järgneb kõige raskem osa. Kui sa olid kaval, määrisid nii resti, kui ka kalad õliga kokku ning liigutasid neid enne kaane sulgemist. Nii oleks sul tiba suurem lootust nad viisakal kujul kätte saada. Lao kalad mingisse lapikusse nõusse, pannes kihtide vahele jämesoola. Kui palju? Vaata ise! :) Ütleme nii, et piisavalt selleks, et 15 minutiga kalad mõnusalt soolase maitse külge saaks.
Alternatiiv olnuks peale puhastamist leotada kalasid ~5%-lises soolvees 15-30 minutit. Osad väidavad, et see kisub kalast mahlad välja. Mine võta kinni. Järgmine kord proovin ilmselt eelneva leotamise ära, sest kellel on aega pärast 15 minutit lestade kõrval oodata?

Kokkuvõtteks - ei ole see lesta suitsutamine nii suur teadus midagi. Eks finetuunida annab muidugi lõpmatuseni. Aga 4-5 korraga võiks juba päris pandav tulemus tulla.

Edu katsetamistel!