Kuidas suitsutada lesta

Täna suitsutame lesta. Kuivõrd google eriti palju lesta suitsutamise õpetusi ei jaganud, panen väikese õpetuse järgnevalt kirja. Ehk on kellelegi abiks. Olgu veel mainitud, et järgnev kirjeldus ei ole lestasuitsutamispededele, vaid pigem asjaarmastajale esimeste sammude tegemiseks. Kui midagi pekki keerate, palun mind mitte süüdistada :)

Alustame. Sa vajad nuga, kuiva lehtpuud, ahju ja tiba nõgeseid. Ning soola. Mõned lestad on ka abiks! Puidu osas soovitatakse ilma kooreta halge, sekka mõni toores lepp või õunapuu. Okaspuuga ära parem katseta!

Puhasta lestad. St., et eemalda sisikond aga targad mehed ütlevad, et jäta pea otsa! Endale näib küll, et kui jätad pea ja sabad otsa, siis mahub kalasid ahju tunduvalt vähem. Eks igaüks otsustab ise.

Vahemärkus - iga mees mõistab isegi, et veel parem on, kui lased kalad puhastada naisel! :)

Seega, kuni lestad puhastuvad, süüta ahju alla tuli ja lase ahi soojaks. Ega eriti vahe pole, millist ahju kasutad. Mul oli käepärast bbq ahi ja tulemus tuli päris hea. Korralik tuli all, laota lestad restidele tume pool allapoole ning lase 10-15 minutit neil pool-lahtises olekus taheneda. Kui kohe kaane kinni paned, tulevad kalad vesised.



Nüüd sulge kaas ja hoia temperatuuri 90-100 kraadi peal. Siin on jällegi erinevaid teooriaid. Mõni väidab, et temperatuur peab olema 65-90 kraadi, mõni soovitab jälle kangemat. Eks sa ise katseta, mis hea tundub. Temperatuuri määramise juures on oluline lugemisoskus ja taiplikkus. Mõnel seda ei olnud ja sai ikka hirmsat vaeva nähtud temperatuuri 100 peal hoidmisega kuni lõpuks Jehoova halastas ning lasi märgata suurt F tähte termomeetril. Edasi läks juba lõbusamalt. 45 minutit 100 kraadist suitsu. Nüüd viska tiba nõgeseid alla. Need peaksid andma ilusa kuldkollase värvi. Ja teoorias on valmis.



Nüüd järgneb kõige raskem osa. Kui sa olid kaval, määrisid nii resti, kui ka kalad õliga kokku ning liigutasid neid enne kaane sulgemist. Nii oleks sul tiba suurem lootust nad viisakal kujul kätte saada. Lao kalad mingisse lapikusse nõusse, pannes kihtide vahele jämesoola. Kui palju? Vaata ise! :) Ütleme nii, et piisavalt selleks, et 15 minutiga kalad mõnusalt soolase maitse külge saaks.
Alternatiiv olnuks peale puhastamist leotada kalasid ~5%-lises soolvees 15-30 minutit. Osad väidavad, et see kisub kalast mahlad välja. Mine võta kinni. Järgmine kord proovin ilmselt eelneva leotamise ära, sest kellel on aega pärast 15 minutit lestade kõrval oodata?

Kokkuvõtteks - ei ole see lesta suitsutamine nii suur teadus midagi. Eks finetuunida annab muidugi lõpmatuseni. Aga 4-5 korraga võiks juba päris pandav tulemus tulla.

Edu katsetamistel!

Jaaniidioodid

Õnnistatagu kõiki halbu inimesi samasuguste idiootidest naabritega, nagu minul. See pilt on tehtud II korruse aknast. Kuni ma fotoka leidsin ja pildi tegin, oli tuli vaibunud aga oma parimatel hetkedel ulatus ta 8 meetri kõrgusele, ehk maja katusest üle. Erilist rõõmu lisab üritusele see, et lõke asub majast 8 meetri kaugusel ning vahele jääb veel puidust kuur.

Kuidas teha võrratut šašlõkki?

• Osta sea kaelakarbonaad
• Lõigu see tükkideks nii, et kaussi läheks ainult kvaliteetsed läbikasvanud tükid, mis ei sisaldaks pekki ega sooni. Päris kuiva taid ei tasu ka väga panna. Ülejäänud lihast tee hakkliha.
  
• Lõigu lihaga sama kogus sibulat ning lisa lihale.
• Helista vennale, et täpsustada marinaadi retsepti. Kui ta ei võta vastu, siis improviseeri!
• Vala kaussi sojakastet, sidrunipipart ja veidi õli. ÄRA PANE SOOLA!
  
• Nätsuta kogu see värk nüüd korralikult läbi (5-10 minutit) ja pista külma.
• Grilli mõne tunni pärast korraliku kuumusega ning pööra sagedasti!

Samamoodi võid talitada ka kaelakarbonaadi lõikudega, mis tulevad eriti mahedad ja mahlased. Ühtlasi tervitan kõiki, kes sellest taldrikust ilma jäid... :)



See pilt on lihtsalt illustratiivne :)

Maleülesanne

Must alustab ja matistab 3 käiguga. Või teistpidi on see juba nagu valge isematt :)

Autoorienteerumine Hiiumaal

Kes seda enam mäletab, kelle idee see täpselt oli või kust see hirmus mõte tuli, kuid Hiiumaa autoorienteerumise karikavõistluste esimeselt etapilt me end leidsime.
Valikorienteerumine, kontrollaeg kahjuks vaid 90 minutit, selle aja jooksul sai ära tuua 45 punkti. Nendest 20 SI-ga. Tavaline KP andis 1 punkti, SI-ga kp aga 3 punkti. Nutune lugu oli paraku see, et polnud teada, kus on SI ja kus mitte. Punktidel küljes ka täpsustav legend.
Paras annus arrogantsi veres (vähemalt minul :) ), asusime starti. Ja oh seda üllatust, kui kaardi kätte saime - tegu oli täielikult linnasisese orienteerumisega. Et mitte öelda kesklinna, kui Kärdlat üldse võimalik niiviisi jaotada :)
Olgem ausad - auto oli sellel võistlusel täiesti takistav element. Ideaalne trass olnuks see jalgratta jaoks. Punktide vahe 200-500 meetrit. Ei jõua kiirendadagi, kui juba uus punkt silmapiiril. Ülearu täpne ja kvaliteetne polnud ka kaart. Kui punkt on pandud keset kvartalit ning kvartali sees ei ole majad eristatavad, on ikka kuramuse raske aru saada, millise maja või puu küljes kp asub. Eriti, kui ringi läbimõõt hõlmab looduses 100-t meetrit. Ja lõpuks kõige olulisem - ei tasu minna kohalikega nende kodulinna tüli norima. Ühelt poolt inimene, kes oskab kinnisilmi kaardil märgitud punkti minna ning vastas siis tegelased, kes peavad otsima esmalt õige tänava, siis leidma, millisest august saab majade vahele ning kust saab ümber maja. Olles harjunud kvaliteetse ja detailse kaardiga, tegi tiba meele mõrudaks. Aga noh, ega me sinna võitma ei läinud... :)
Tõe ja au huvides tuleb mõistagi kiita Margitit, kes taaskord ennastsalgavalt, vahel kuni vööni lumes, punktidesse sumpas. Ja vihma kallas ja oli pime ja ... lõpp hea - kõik hea. Viimaseks ei jäänud ja auhinnalise kolmanda koha tõime ära. Kes tahab parastada ja ülbata, võib muidugi otsida üles, palju osalejaid kokku oli. :) Aga vaadates punktisummasid II ja III koha vahel, polnud meil mingit lootust paremale kohale. Ja ma olen üsna veendunud, et ka kestahes teine mandritegelane poleks sealt paremat kohta ära toonud.
Kuid okas jäi südamesse. Järgmised etapid ei ole enam linnas. Tuleb minna tagasi ja kogemus maksma panna. Või siis tulla taas tagasi kui peksasaanud koer... :)
Lõpetuseks tahaks kiita korraldajat, kes üksinda rasket tööd teeb. Jõudu ja jaksu talle edasiste võistluste tegemiseks!

Lauamäng ei ole mehe mäng. Või siiski!?

Kes arvab (nagu mina seni), et lauamängud on lastekad ja täie aruga täiskasvanud inimene nendega ei tegele, neil soovitaks oma arvamust revideerida.
Täna sattusin Dominioni mängima ja tõesti-tõesti - väga põnev oli. Korra vilksatas peast isegi mõte, et võiks Aigari mänguõhtule uurima minna aga ma juba tean milleni see viib. Ja pealegi ma olen nooruses malemajas küll näinud vanamehi välku tagumas ning mõelnud, et mina selliseks küll ei saa. :)
Aga nüüd tuleb põhjalikumalt seda saiti uurima hakata.

Kaskokindlustuse hinnavigurid ehk ära usu hundi juttu

Hakkasin aasta tagasi tundma huvi, kas tõesti pole võimalik auto 17K-st kaskokindlustust väiksemaks saada. Liisingfirma kindlustusmaakler kinnitas, et see 17K on tõepoolest parim hind Eestis. Kui soovisin siiski lepingut lõpetada, kukkus "parim hind" hopsti 14,5 peale. Paraku oli see ikkagi ligi 6K kallim, kui läbi ühe "odavmaakleri" otse netist saadud kasu. Tore on.
Aasta lõpus hakkas mu oma kindlustusfirma mind peetima, et kas ma ei tahaks ka autot nende juures kindlustada ja tegi pakkumise, mis oli odavam, kui "odavmaakleri" automaatne pakkumine. Loomulikult olin nõus ega osanud aimatagi, et "odavmaakleri" parim pakkumine kukub hetkega veel 1K võrra. Aga paraku oli juba hilja, sest ei tahtnud oma kindlustajatädi ka päris hulluks ajada. Kusjuures märkimisväärne on see, et kuigi maakleri väitel pakuvad nad samu hindu, mis kindlustusfirmad otse, erinesid konkreetse seltsi automaatne veebipakkumine ning otse mulle tehtud pakkumine 5000 krooni võrra.
Loomulikult olid kõigi võrreldud hindade kindlustustingimused võrdsed.
Epiloog on siis see, et hoolimata mesimagusast jutust, tasub veidi ringi vaadata ning mitte nõustuda esimese "ausa ja parima" pakkumisega.